meiesiinkaugemal2

[meiesiinkaugemal2]

Alustasime oma teekonda Riia suunas 14.04 kell 12.30 Lux Ekspressis. Bussisõit oli sujuv ja vahetasime Pärnus bussijuhte. Riia bussijaama jõudes pidavat meile keegi vastu tulema, aga seda ei juhtund ja kuna me ei viitsind bussiga jänest sõita siis läksime bolt taksoga ühika suunas. Esmapilgul näeb suht välja nagu polü ühikas, kuid üks suurimaid erinevusi on see, et igakorruse peale on ühine köök, mis käib närvidele sest keegi ei oska pliiti puhastada. Ühika toad on meil ühendatud wc ja dušširuumiga.

Esimesel õhtul käsime ka Maximas mis oli umb. 1.5- 2km kaugusel ja ostsime endale süüa. Esimesel koolipäeval näidati meile praktiga maja(suhtlus toimus põhiliselt vene keeles ja meie õpetajad tõlkisid meile tuuri juhi juttu). Meile näidati klassi ruume ja sööklat.

Kui me olime selle ära teinud seatsime sammu Riia kesklinna poole kus enne seda ostsmine ühistranspordiga sõitmiseks kuupileti (30€). Kesklinna läksime n-ö õppimis majja kuna meie ühikas on praktigamajaga seotud. Õppimismajas läksime tundi ootama kus meile õpetati Läti keelt. Muidugi visati ka meile nalja, et järgmine nädala tuleb kontrolltöö jne. Tund iseenesest oli normaalne ja õpetaja oli tore. Kui meil tund läbi sai siis õpetajad läksid tagasi enda hotelli poole ja meie õpilased läksid tagasi ühilasse.

Teisipäeval oli meil vabapäev kuna neil oli vist enda süsteemiga mingi viga sees, sammuti ka kolmapäeval kuid kolmapäeva ainus erinevus oli see, et meile tuli info et me oleme kadund ja meid otsitakse. Muidugi asi polnud tegelt nii hull ja järjekordselt oli neil süsteemis mingi viga sees. See tund toimus esimese kursusega kus meid pandi paari ja anti praktilineülesanne mõõta ühe objekti voolu, pinget ja takistust ning peale seda selle masinaga mõõdetud veaprotsent. See oli üldiselt lihtne kuna oleme ise eelneval aastal teinud, ainus raskus oli paarilisega suhtlemine kuna nad ei oska nii soravalt ingliskeelt. No ja kui see tund oli läbi saanud läksime tagasi ühikasse.

Neljapäev oli vähe pikempäev. Algselt osalesime tunnis kus meid pandi paari, aga nüüd omavahel ja ülesanne oli leida juhtmedes vigu multimeetriga ning need paberile kirja panna ning joonistada. Ülesanne nägi, siis välja selline et meil oli 5 juhtme paari, (nt. 3haruline plank kaabel, 5haruline harukaabel) igal juhtme paaril oli keskelt tõmmatud elektrikuteibiga kaabel kokku, et vigu varjata. Ülesanne oli lihtne kuna see nõudis lihtsalt multimeetri kasutus oskust.

Peale seda tundi viisid õpetajad meid muuseoumisse rongiga (Kegums energeetika muuseum). Muuseum oli enam vähem huvitav kuna see oli nii väike ja ega kiid ka just kõige rohkem ei seletanud meile,kuid siiski suutis see meid hämmastada kui massivne see oli.

Teel tagasi läksid õpetajad tagasi hotelli ja meie õpilased suurte kaubanduskeskusesse. Jalad oli tolle päeva ohtuks väga läbi, aga tuleb mõelda positiivselt ning see oli lihtselt trenn.

Järgmisel päeval ehk reedel oli meil tunniplaanis olla ühes klassiruumis 10.10-18.00 kuid meile kui vahetusõpilastele anti ainult üks ülesanne kus arvutada kogu takistus ning muid parameetreid mida õpetaja ütles. See muutus igavaks kuna kohalik õpetaja rääkis enamus ajast meie õpetajatega ja meie õpilastena saime lihtsalt istuda. No ja nüüd on jõudnud kätte nädalavahetus ja saab veits jalaga puhata.

[meiesiinkaugemal2]

3. Nädal Ungaris! 😇

3. nädal Békéscsabás oli väga töökas, terve nädal tegime tööd ja läbisime praktikat Javipa trükikojas.

Töötasime offset masinatega 6- ja 7 värvilistega. Vahetasime plaate, vahetasime/panime värve, töötasime ja sorteerisime paberit, panime pulbrit masinasse.

Uurisime kuidas erinevad trükkiprotsessid töötavad, kuidas volte tehakse, kuidas suitsu pakke valmistatakse, järeltöötlus ja palju muud.

[meiesiinkaugemal2]

Seiklusrohke II nädal🙂‍↔️

Teine nädal oli kindlasti vingem ja seiklusrohkem kui esimene nädal. Saime tuuri üle saja aasta vanuses massiivses trükikojas, kus meile näidati tööprotsessi tellimuse saamisest kuni transpordini.

Ühel päeval pidime end elegantselt riidesse panema, sest kohalikus ülikoolis käisid tähtsad mehed rääkimas Eestist ja saime ka pärast Békéscsaba linnapead näha. Nädalavahetusel aga planeerisime priskema seikluse Balatoni järve juurde. Seiklesime järve juures olevasse linna Tihany'sse. See linn on eriline oma lavendri põldude ja vaadete poolest. Lavendrist oli tehtud seal igasuguseid tooteid ja isegi kohalikku lemmikalkoholi pálinkat. Käisime ka maa-alustes koobastes paadiga sõitmas, mis oli väga põnev. Saime proovida ka kohalikku grilli.

Teine nädal möödus aga külmemalt, mis ei olnud nii tore, aga siiski lohutab see, et siin ei ole lund. Ahjaa, need kiirabid, mida on igal hommikul aknast kuulda, hakkavad vaikselt ära tüütama.

[meiesiinkaugemal2]

Kolmekesi Sileesias III

Kolmas nädal möödus võrreldes eelmiste nädalatega rahulikumalt. Ilm võttis pöörde ja selle tõttu ei käinud väga palju väljas võrreldes eelmiste nädalatega. Samas see oli ka kasulik, kuna saime tegeleda ka oma asjadega nagu perega suhelda.

Esmaspäeval olenemata ilmast sõitsime ka rongiga Tšehhi, linna nimega Ostrava. Ostrava oli väga vaikne ja rahulik võrreldes teiste linnadega, mida oleme Poolas külastanud. Ostravas läksime me Ostrava loomaaeda. Kuna oli esmaspäev ja ilm polnud ka parim, siis oli seal väga vähe inimesi ja kohati oli selline tunne nagu oleksimegi ainult meie kolmekesi seal.

Loomaaed ise oli väga lahe selle poolest, et see oli korraga nii loomaaed, kui ka botaanikaaed. Ehk siis lillede lõhn kattis loomade väljaheite aroomi. Loomaaed oli omapärane ka oma maastiku poolest. See oli hästi künkaline ja paar teed läksid ka küngaste vahelt. Muidu loomaaed oli lahe, aga osades majades kus loomad olid oli õhk väga umbne ja haises.

Kohtasime tee peal ka lahtiseid paabulinde, kellega oli koos tore kõndida.

Pärast loomaaeda avastasime me Ostravat. Leidsime ühe pubi, kus otsustasime võtta midagi hamba alla. Tellisime sealt guljašši ja see oli parim guljašš, mida me eales söönud oleme.

Õhtul sõitsime rongiga tagasi Gliwicesse, kuid rong hilines 30 minutit, kui kohale jõudsime oli kena päikeseloojang.

Kuna meie Poola projektijuht oli ise teise projekti raames Türgis, siis oli meil teine õpetaja, kes organiseeris meile tegevust. Teisipäeval saime ülikoolis teiselt õpetajalt ülesandeks arvutada kokku tööstusroboti koostamiseks kuluvate materjalide, seadmete ja muude vahendite summa. Seejärel, kui selle saime tehtud, pidime koostama hinnapakkumise teisele ettevõttele, kes tööstusrobotit tellis ning sinna juurde pidime arvestama summa arvestades kulunud tööaja ja materjalide maksumust. Lisasime sellele summale juurde ka 30 protsenti kasumi, mida ettevõte teeniks selle pealt.

Kolmapäev oli meil vaba päev, kuna teine õpetaja oli ka ära seos tööga. Võtsime vabalt ja tegelesime oma asjadega ühikas, kuna ilm oli halb ja kuhugi ei soovinud minna ka sellise ilmaga.

Neljapäev oli õpetaja tagasi ja saime jälle uusi tegevusi. Õpetaja oli imestunud selle üle, et me pole varem kasutanud ostsilloskoopi ja saime ülesandeks õppida selle kasutamise ära. Teadsime küll mis see on ja mille jaoks kasutatakse, aga koolis näitas meile Õpetaja Krusell sellest tuimalt pilti ja ütles, et see on ostsilloskoop. Kui me interneti abil selle kasutamise õpitud saime, siis hakkasime katsetama erinevate andmete kogumist ning voolu tegevuse jälgimist. Kuna sellel õpetajal oli ka palju tegemisi ja tal ei jätkunud ka palju aega meie jaoks, siis oli meil ka see reede vaba päev. Nädalavahetuse veetsime seekord ühikas, kuna õues oli vihmane ja külm ilm. Õhtul mängisime biisoni mängu.

Kirjutas Tauri T. Meedia Tauri T, Janar N ja Ethan N poolt.

[meiesiinkaugemal2]

Kolmekesi Sileesias II

Esmaspäeval anti meile ülesanne disainida ümber poster rahvusvahelise projekti jaoks, mille peakontor asub siinsamas. Selle koostamine ja juhandajaga nõupidamine edenes hõlpsasti, saime valmis prototüübi, mida järmiste päevade jooksul täiendada. Peale selle, võtsime osa ülijuhtide loengust, mis oli informatiivne ja jäi õnneks ka meie arusaamistasandile. Peale loengut kinkis projektijuht meile ülikooli seljakotid, veepudelid ja kohvitassid.

Õhtupoole õppisime kuidas ühikas pesu pesta, pidime kõigepealt infolauapersonalilt pesuruumi võtme hankima, see oli tükk tööd, sest ta oskas inglisekeelt just nii palju, et tere ja headaega öelda.

Teisipäeval töötasime edasi postri kallal, jõudsime uue prototüübini ja õhtupoole käisime Tychy-s ujumiskeskuses. See oli suuruselt sarnane meie KalevSpa-ga, aga seal oli ka lainebassein.

Kolmapäeval tegime lõplikud viimistlused koos projektijuhiga ja saatsime plakati printi, projektijuhil oli hea meel, et saime temale algupäraselt mitte meeldiva plakati kujundada ümber meeldivaks plakatiks. Õhtupoole käisime Guido söekaevanduses, mis on Euroopa sügavaim külastajatele avatud kaevandus. See asub Zabrze-s 320-meetri sügavusel, giid rääkis meile selle kaevanduse ajaloost ja kuidas üldse sütt kaevandatakse.

Neljapäeval eksperimenteerisime laboris magnetite ja kõrgtemperatuuri ülijuhtidega, nende nimes võib küll olla "kõrgtemperatuur" aga nende kriitiline temperatuur on toatemperatuurist palju madalam, nende jahutuseks kasutatakse tihti vedellämmastikku.

Reedel oli ülikoolis avatud uste päev, käisime mööda ülikoolilinnakut ringi ja vaatasime, mida pakutakse. Peale seda viis meid projektijuht Krakow-i tuurile, kuulasime keskpäeval Püha Maarja basiilika trompetimängijat, käisime Wawel-i lossis, ronisime Poola kõige suurema kirikukella juurde, pärast nägime draakoni kuju, mis ka vahest (kui münte pakutakse) tuld sülgab. Leidsime ka Püha Florian-i kuju lähedalt Eesti aukonsuli.

Laupäeval käisime Wrocław-i loomaaias, seal oli hästi suur akvaarium, mille alt sai läbi kõndida, nägime igasuguseid armsaid ja huvitavaid loomi.

Sipelgaõgijad koos tudumas :3

Kirjutas Ethan N Meedia minu, Tauri T ja Janar N poolt.

[meiesiinkaugemal2]

Kolmekesi Sileesias

Alustasime teekonda esmaspäeval, esimesel aprillil, Tallinna bussijaamast Flixbussiga, teekonnal oli paar dokumendikontrolli piirivalve poolt, ületades Leedu ja Poola piire. Sõit oli nii mugav nagu 24-tunnine bussisõit olla saab. Järgmise päeva hommikul jõudsime me Gliwice bussijaama, kust Poola projektijuht meid üles korjas ja ühikat vaatama viis. Ta toimetas meid ilusti kohale ja siis ütles, et täna on meil puhkepäev reisist taastumiseks.

Infolauapersonalil oli just vahetus otsa saanud ja järgmine oleks tulnud alles kell kaks. Pakkisime asjad lahti ja läksime pikast reisist väsinutena puhkama. Pärastpoole saime temalt üldinfo vajalike asjade kohta. Toad meie ühiselamus pole eriti suured, aga on täiesti piisavad, meil on väike köök ja hubane vannituba. Oleme väga rõõmsad selle üle, et kõik on puhas ja vesi töötab. Kodust seadsime teele õudusjuttudega kuidas näiteks Tartu ühiselamutes peab enne kapile koputama, kui see lahti teha, sest muidu hoiavad prussakad kapiust kinni.

Allesjäänud teisipäeva kasutasime selleks, et õppida natuke linna tundma, käisime Forum-is, mis oli Eesti kaupluskeskute kõrval väga suur, sõime sushit ja nautisime seltskonda. Sealt edasi läksime toidupoodi, kust saime teada, et Poolas on Red Bull-e ka klaaspudelis.

Kolmapäeva hommikul saime me kokku projektijuhtiga, kes viis meid ülikooli tuurile, ja pärast korraldas paar oma õpilast meid linnahalli juhatama, kust saime endale PESEL numbrid. Peale seda suundusid nad ülikooli sööklasse, kus õpetasid ka meile kuidas kord käib. Seal oli toit väga maitsev ja saime kõhud korralikult täis. Ülikooli naastes, arutlesime me veel natuke projektijuhiga, kes meid peale jutuajamist vabaks lasi. Päeva jätku veetsime me vanalinna uurides.

Neljapäeval hommikul ühikast välja jõudes oli väga kena ilm, lisan sellest pilte, naljakas on see, et samal ajal, kui pildid olid võetud sadas Tallinnas lund.

Suundusime ülikooli, laboreid vaatama, meil oli õnne sellega, et seal ka paar inimest kohal oli, kellel oli aega meile seletad, millega nad töötavad. Meile räägiti paarist prototüübist, mis koha peal oli, näiteks kuidas nad kasutasid prototüüpses siduris magneetset vedelikku, mille saab magnetväljaga viskoelastseks tahkeaineks muuta. Meile näidati ka kuidas üks professor oli 3D printerist ehitanud organi mängija. Peale seda pidasime projektijuhiga nõu, mida me nädalavahetustel teha saaks, ta soovitas meile Guido söekaevanduse muuseumit, mis on kõige sügavam külalistele avatud kaevandus Euroopas, 320 meetri sügavusel.

Reedel sõidutas ta meid mööda Gliwice-t ringi näidates meile lähedal asuvaid Sileesia tehnlisi monumente nagu Gliwice artistliku raua-valamise tehase muuseumi ja Gliwice raadiotorni.

Enne rauavalismuuseumi kõndisime me läbi linna, et vaadata kujusid, mis seal tehases valatud on.

Gliwice raadiotorn on huvitav, usutakse, et see on maailma kõrgeim puidust ehitis (111 meetrit), käisime ka raadiojaamas, millest on tänaseks tehtud muuseum, seal nägime filmi selle ajaloo kohta, kuidas öö enne teise maailmasõja algust toimus seal provokatsioon, lisan siia -> wikipeedia lingi <-, kust saab selle kohta rohkem lugeda, meie jaoks oli see väga huvitav.

Laupäevaks oli meil plaanitud minna Varssavisse, rongisõit oli umbes kolm tundi aga läks mööda kiirelt. Kohale jõudes kõndisime Vistula jõe ääres ja siis läksime loomaaeda, nägime pingviine ja seda, kuidas üks gepard puu otsa hüppas.

Peale seda läksime suuri ostukeskuseid avastama, Złote Tarasy, kus on väga huvitavalt disainitud lagi ja Westfield Arkadia-t, mis on väidetavalt enim külastatud ostukeskus Poolas.

Kõndisime vanalinnas ja soetasime suveniire, nägime, kus Poola president elab ja jahtisime Syrenka ja Mały Powstaniec (väikese ülestõusja) kujusi.

Pühapäev oli meie jaoks puhkepäev, sest olime eelmine päev 21 kilomeetrit kõndinud, õhtupoole läksime me tänavatoidu festivalile, mida korraldati ülikooli ees.

Kirjutas Ethan N Meedia minu, Tauri T ja Janar N poolt.

#erasmus+

[meiesiinkaugemal2]

Esimene nädal Ungaris🤪

Jõudsime pühapäeva lõunal Budapesti ja meie põnev rännak sai kuuma alguse juba lennujaamas, kui umbselt ja palavalt meid tabas õhk. Päikesepaisteline ilm oli ka terve nädala vältel, mis tegi meid väga rõõmsaks ja energiliseks.

Esimesel koolipäeval saime palju uut teada flekso trüki kohta. Koolis oli väga massiivne masin, kus tegime erinevaid kleepse, ja õpetaja näitas, et masin trükib ka õhukese kile peale, mida saab kasutada näiteks joogipudelite etikettide jaoks.

Teisipäeval oli meil kolm inglise keele tundi kohalike õpilastega, kus õppisime Ungari põhisõnavara ja õpetasime vastu eestikeelseid väljendeid. Saime ka ühes klassis presentatsiooni kohalikest vaatamisväärsustest ja traditsioonidest. Ungarlased armastavad väga vorsti ja neil on selle tegemise ja söömise jaoks terve festival.

Kolmapäeval alustasime kohaliku juhendaja Mónikaga Gyula külastamist, kus käisime maitsvat toitu söömas jõe ääres ning ta näitas erinevaid muuseume ja muid huvitavaid kohti, kuhu minna.

Neljapäeval õppisime, kuidas offset-trükimasinast postreid teha. See oli paras katsumus, sest kõik CMYK-värvid pidid olema kindlate värviparameetritega (INK).

Reede oli vaba päev ja otsustasime, et läheme uuesti Gyulasse. Vaatasime sealset linna põhjalikumalt ning proovisime kohalikke sööke ja jooke.

Laupäeval läksime vara hommikul rongiga Budapesti ja külastasime võimsat basilikat, kus kõik lae kaunistused olid kullast ja hoones olid laed 4 meetrit kõrged. Nägime ka basilika rõdult kogu linna, mis oli väga suur ja võimas. Linnas elab siiski 1,6 miljonit inimest. Suurt rahvamassi oli natuke ebameeldiv tunda, kuna tänaval tuli väga tähelepanelikult ringi vaadata.

Pühapäeval olime nädalast nii väsinud, et magasime poole lõunani ja hakkasime siis koristama. Käisime niisama Békéscsaba linnas ringi ja nautisime magusaid maasikaid.

Elamistingimused on meil natuke nirud, sest meie voodid meenutavad natuke kaitseväe tube ja väga tolmune on. Iseseisvaks söögivalmistamiseks pole palju vahendeid, sest kohalikud pigem küpsetavad ahjus saiakesi kui valmistavad täisväärtuslikke eineid. Aga üldiselt on inimesed väga sõbralikud ja abivalmid. :)