#Juuksetööstuse käsiraamat

[juuksemaagia]

Vanad raamatud

Mulle on head raamatud alati väga suurt naudingut pakkunud. Juba lapsest saati võisin ennast tundideks hea raamatu ja fantaasiamaailma unustada. Tõtt öelda on see nii tänaseni. Ma olen enda hingelt kollektsionäär ja sinna ei saa midagi parata. Inimesed jagunevad üldjoontes kaheks: kogujad ja äraviskajad ning need kaks elavad minu arvates päris heas sümbioosis. Mina kuulun igal juhul esimeste hulka.

Koos juuksemasinate kogumisega alustasin ka eestiaegse iluteemalise kirjanduse kogumist. Raamatukogumine algas asjaolust, et oma bakatööga (rääkimata magistritööst) seoses pidin kümneid tunde raamatukogus istuma ja läbi töötama hulgaliselt ajastu materjali ja ühel hetkel ma mõtlesin, et miks ma raiskan oma aega raamatukogus kui võiksin hakata mulle vajalikke raamatuid ise antikvariaatidest otsima ja enda masinakollektsiooni täiendamiseks ostma. Mõeldud-tehtud. Ega see nii lihtne ei olegi, sest mulle huvipakkuvat lektüüri peab kannatlikult jahtima. Tänaseks on minuni jõudnud umbes 15 eestiaegset ülipõneva, kohati isegi humoorika sisuga, ilu- ja kosmeetikaalast raamatut. Hoolimata sellest, et nad kõik on minu jaoks väga olulised, on paar tükki ajaloolisest seisukohast marginaalse tähtsusega.

Tahan lähemalt rääkida ühest neist, "Juuksetööstuse käsiraamatust". See oli üks esimestest, mis avas minu raamatukollektsiooni. Autoriks on erakordselt värvikas persoon Theodor Ussisoo. Kui tänapäeva Eestis oleks vähemalt paar temasugust igakülgselt andekat  tegelast, oleksime tõepoolest viie rikkama euroopa riigi seas juba. Theodor Ussisoo tegemistest lühidalt:

1898-1899 raudteel telegrafist

1904-1912 eestimaa kroonuplati lauaülem

1911 omandas õpetaja kutse

1913 õppis Leipzigi ülikoolis omandades 1. järgu puutöö meistri diplomi ning sisearhitekti kutse

1911-1921 oli õpetajaks Tallinna kesk- ja kutsekoolides

1922 sai Riigi Tööstuskooli juhatajaks

Oma mitmekülgsele karjäärile lisaks on ta valmistanud ka EW esimeste rahade ja markade kavandid.Samuti tuntakse teda kui suurepärast sportlast - harrastas rattasõitu, jooksmist, käimist, võrk- ja korvpalli, pikamaa suusatamist, on jalgrattal sõitnud kogu eestimaa läbi ja korraldanud jalgrattamatku ka välismaale. Muuhulgas on ta ka Tallinna rattasõidu seltsi Kalev asutaja ja uisutee ehitamise algataja.

Aga see pole veel kõik...

Tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid geomeetrilisest joonestamisest, masinkirjast, eluruumide sisseseadest, puutööst, projektsiooni joonestamisest jne. Ühesõnaga, mees nagu orkester.

1935.aastal nägi tema sulest ilmavalgust "Juuksetööstuse käsiraamat", mille sissejuhatuses kirjutab muuhulgas järgmist:  

Käesoleva töö autor on korduvalt püüdnud virgutada selle ala eriteadlasi ja ka arste vastava õppekirjanduse loomisele, kuid - kahjuks tagajärjeta. Seepärast ta, kuigi mitte eriteadlane, asus selle raskustega seotud ülesande täitmisele puht-tegeliku elu hoolimatust survest aetuna, sest tööoskuse ameti esimehena 3 aasta jooksul ta veendus selle õpperaamatu hädavajalikkuses. "Juuksetööstuse käsiraamatu" ülesandeks on selgitada neid küsimusi, milliseid see oskustöö seab ette igale juuksurile, nii meistrile kui ka töölisele, veel enam aga kutsetaotlejale-eksamineeritavale.

J uuksetööstuse käsiraamatu näol on tegemist esimese eesti keeles ilmunud juuksurite õpperaamatuga. Tänapäevasele lugejale pakub ta huvitavaid "pärleid" ja päris ohtralt naeruturtsatusi, aga samas ka olulisi ajaloolisi fakte. Tänased juuksurisalongid peaksid olema üsna õnnelikud oma tegutsemisvabaduse üle, samas kui eestiaegsed juuksurisalongid võisid sellest vaid und näha. 1929.aastal anti linnavolikogu poolt välja juuksetööstuse ja küüntepuhastmise töötubade määrus, ja olgu siinkohal huvitavamad faktid välja toodud:

Töötoa ruumide kõrgus peab olema vähemalt 2,6 m.

Juuksetööstuse ja küüntepuhastamise töötoad on suletud: pühapäevadel, kolmekuningapäeval, iseseisvuspäeval, palvepäeval, suurel reedel, 1.mail, ristipäeval, jaanipöeval, kevade-, suviste- ja jõulupühade esimestel päevadel ning suvistepühade teisel ja kolmandal päeval;

Juuksetööstuse ja küüntepuhastamise töötoad on avatud: 1) laupäevil 1.09-31.05 ja muil äripäevil üks nädal enne kevade-, suviste- ja jõulupühi kell 8.30-19.30. 2) laupäevil 1.06-31.08 kell 8-19. 3)äripäevil (va. laupäev) 1.06-31.08 kell 8.30-18.30. 4) kevade-, suviste- ja jõulupühade laupäevil kell 8.30-17. 5)jaanipäeval kell 8-17. 6) kevade- ja jõulupühade teisel ja kolmandal  päeval kell 10-14.

1930.ndate keskpaigas lisandus olemasolevatele reegitele veel hinnakontroll. Konkurents oli väga tihe ja juuksurite ühingud rakendasid nö. põrandaaluste (loe: ühingusse mittekuuluvate) äride ohjamiseks (loe: turuhinnast madalama hinna pakkujate pitsitamiseks) kindlaksmääratud hinnad vesilainete, elektrilokkide jt. teenuste osutamiseks.

Täna on vist oluliselt lihtsam äri ajada?

Juuksetööstuse käsiraamat 1929.aasta kuumade kääride, juuksekoolutaja ja muude ajastu iluatribuutide taustal.

Tallinna Dunkri tänava juuksuritöökoja sisevaade, 1920.aastad. Sügiseste vihmaste ilmadega kutsub selline salong oma õdususega väga ligi.

#Theodor Ussisoo #Juuksetööstuse käsiraamat