#vaidlus
Text
Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Osa I
Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Osa I
Elus tuleb ikka ette olukordi, kus mõned arved jäävad tasumata. Seda kas hooletusest, raha puudusest või pahatahtlikult. Mida siis teha?
Üürilepingut sõlmides võtab üürnik kohustuse tasuda üüri ja teisi asja kasutamisega seotud makse kogu üürilepingu kehtivuse aja jooksul. Üürniku toimetulekuraskused ei vabasta teda tasu maksmise kohustusest ja üürileandja ei ole sotsiaalabi pakkuja.
Kui üürnik…
View On WordPress
#arendus#eluruum#Evi Hindpere#kinnisvara#Kinnisvarakool#kohus#konsultatsioon#leping#õigus#pere#seadus#tagatis#üür#üürileandja#üürileping#üürnik#vaidlus#võlg
0 notes
Note
tekkis vaidlus, kas kalevipoeg on chad või himbo
hmm
mida rahvas arvab?
24 notes
·
View notes
Text
Kohtulahend: Korteriomaniku vastutus eelmise omaniku tegevuse eest
Kohtulahend: Korteriomaniku vastutus eelmise omaniku tegevuse eest
Asjaolude järgi oli korteriomandi eelmine omanik teinud korteri osas ümberehitustöid, mis muutis reaalosa suurust pööningu arvelt, samuti oli tekitatud korterile juurde katuseterrass, millele pääses üksnes läbi konkreetse korteri ning muudetud oli ka katusekonstruktsioone. Väidetavalt puudus sellisteks töödeks nii teiste kaasomanike nõusolek kui ka ehitusuba. Kohtumenetluse ajal toimus…
View On WordPress
#ehitus#ERR#kaasomand#kohus#kokkulepe#konstruktsioon#korter#korteriomand#korteriühistu#müük#õigus#omanik#ostja#projekt#seadus#ühistu#vaidlus
0 notes
Photo
Kui hanke arutelul algab kibe vaidlus teemal, kas whitelist ja blacklist on ikkagi sobivad terminid sinna
0 notes
Text
Suurbritannia ja Prantsusmaa vaidlevad La Manche'i väina üle
Suurbritannia ja Prantsusmaa vaidlevad La Manche’i väina üle
Suurbritannia ja Prantsusmaa vaidlevad La Manche’i väina üle
Lindoia Waters , 31. oktoober 2021
Suurbritannia annab Prantsusmaale neli päeva aega, et taanduda kalapüügivaidluses La Manche’i väinas – mereosa, mis eraldab Briti saart Prantsusmaa territooriumist. Vaidlus võib viia kahe Euroopa suurima majandusega riigi laiemasse kaubandusvaidlusse või isegi ohustada Brexiti-kokkulepet. See on see,…
View On WordPress
0 notes
Text
KUIDAS SEITSE VENDA NAISTESAUNAS KÄISID
Jüri Eintalu, filosoof
1. Kuidas saaks põhjendada õigust samasooliste omavahelistele abieludele?
Viimasel ajal on Eesti ühiskonnas pead tõstnud tuline debatt teemal, kas samasoolistele tuleks anda õigus omavahel abielluda. Tõtt-öelda käib vaidlus mitte niivõrd selle õiguse kuivõrd hoopis selle üle, kas seda õigust tohiks otsustada referendumil. Ja õigupoolest pole see mitte niivõrd argumenteeritud vaidlus kuivõrd sõim, demagoogia, laimamine ja rängad valesüüdistused, mida teostavad poliitikud ning peavoolumeedia, samuti mõned seksuaalvähemuste aktivistid, aga ka anonüümsed, pseudonüümide all esinevad seksuaalvähemuste taunijad ja halvustajad; isegi mõned prominentsed professorid ja õpetlased avalikult sõimlevad nüüd.
Kuna on sageli väidetud, et samasoolistel on inimõigus omavahel abielluda, ent sellist õigust inimõiguste nimekirjadest siiski ei leia, siis võiks ju dogmaatiliselt selle koha peale punkti panna, nagu mõned poliitikud seda üritavadki teha. Ent tugeva filosoofilise põhjenduse korral võiks siiski kaaluda sellise õiguse lisamist inimõiguste nimekirja; kui Eestil aga puudub selleks piisav poliitiline mõjukus, siis võiks lihtsalt põhjendusele toetudes, seda propageerides, Eestis sellise seadusemuudatuse vastu võtta ka ilma, et see toetuks näiteks ÜRO inimõiguste nimekirjale. Kuigi ka sel juhul oleks minu arvates just referendum õige tee, sest tegemist on kultuurinormide märgatava muutmisega, mis puudutab kogu ühiskonda.
Niisiis, millised on avalikus debatis seni esinenud argumendid väite kasuks, et samasoolistel on (inim)õigus omavahel abielluda?
Argument, et abielu lahendaks kooselavate samasooliste olmeprobleeme on nõrk, sest nende probleemide lahendamiseks on juba vastu võetud kooseluseadus, viimane tuleks lõpuks ka rakendada. Kooseluseadus tuleks sõnastada ja rakendada nii, et see lahendaks ka nende probleeme, kes elavad koos ilma intiimsuhteta – näiteks odavuse või koostöö eesmärgil.
Argument, et abielureferendum seab ohtu seksuaalvähemuste õigused (ja avab tee natsi-Saksamaa stiilis tagakiusamistele) on lihtsalt laim. Kui samasoolised omavahel abiellumiseks luba ei saa, siis ei võta see neilt ära mitte ühtegi neil juba olemasolevat õigust.
Argument, et abielureferendumiga sekkub riik inimeste eraellu on demagoogiline. Kui kaks inimest omavahel abielluvad, siis nad ise taotlevad seda, et riik nende suhteid reguleeriks. Abiellumine ei ole kohustuslik. Abielureferendumil otsustataks küsimust, kas laiendada nende inimeste ringi, kes tohivad riigilt vabatahtlikult taotleda nende eraelu reguleerimist.
Vigane argument, et abielureferendum on eraellu sekkumine toob aga ilmsiks fundamentaalse erinevuse seksuaalvähemuste seniste õiguste ja abiellumisõiguse vahel.
Peale teist maailmasõda on lääne seksuaalvähemused saavutanud liberaalsed õigused, et riik nende eraellu ei sekkuks: samasooliste seksuaalvahekorrad ei ole enam keelatud, neil on ka õigus välja anda oma ajakirju, jne. On saavutatud seda, et riik nende tegevust ei keelaks. Ent abiellumisõiguse nõudmisega taotlevad seksuaalvähemused juba seda, et riik nende tegevust reguleeriks.
Klassikaline liberalism lubab inimesel teha mida iganes, kui ta teisi ei kahjusta; ent riigilt ei nõua liberalism muud, kui oma kodanike elu, tervise, vabaduse ja omandi kaitsmist. Liberalismist ei tulene, et riik ei tohi ühte ühiskondlikku suunda teistest rohkem soosida.
Seksuaalvähemuste nõue abiellumisõigusele on loogiliselt teises kategoorias kui nende poolt seni saavutatud õigused – mistõttu on seda õigust ka raskem põhjendada.
Näiteks lubab liberaalne riik patsifistidel sõjaväeteenistusest loobuda, läbides selle asemel "alternatiivteenistuse". Ent kuna riigil on oma toimimisvõimelist armeed vaja, siis oleks väga raske õigustada patsifisti nõudmist, et kuigi ta pole armees aega teeninud, tahab ta siiski saada sõjaväelist auastet – näiteks "alternatiivkindrali" auastet. Analoogiliselt, kui liberaalne riik tolereerib samasooliste omavahelisi seksuaalsuhteid ja nende kooselu, siis ikkagi oleks väga raske õigustada nende nõudmist, et riik peab neile pasunat puhuma või orelit mängima – kui riik puhub pasunat või mängib orelit abielluvatele heteropaaridele, sest sellistel paaridel on loomulik bioloogiline kalduvus riigi ja kogukonna jaoks olulist järelkasvu anda.
Oluline on seejuures märkida, et seksuaalvähemustel on õigus rajada oma institutsioone ja rituaale – näiteks kabielu homopaaridele ja nabielu lesbipaaridele.
Lõpuks pole selge ka see, miks peaks abielu mõiste laiendamisel lubama just samasooliste abielusid aga mitte näiteks polügaamiat? Samasooliste abielud on lubatud Rootsis, ent kas pole see mitte moslemite diskrimineerimine, kui neil ei võimaldata seaduslikult abielluda haaremi raames?
Seni olen märganud kasutatavat ainult ühte esmapilgul efektiivsemat argumenti, see on:
võrdõiguslikkuse printsiip
Ent ilmselt ei saa seda printsiipi rakendada mehaaniliselt ja lisaeeldusteta. Vastasel korral jõuaksime kiiresti absurdsetele järeldustele, samuti üha rohkematele omavahel konfliktis olevatele võrdõiguslikkuse nõuetele, samuti konfliktidele liberalismist tulenevate õigustega.
Võrdõiguslikkuse printsiipi tuleb kaaluda teiste, samuti oluliste printsiipide ja õiguste vastu. Viimaste üle võib aga puududa üksmeel.
Näitena valin ühe tulemuse, millele oma analüüsides jõudsin:
Mehed ja naised on võrdsed, aga sellest ei järeldu, et meeste inimõiguseks oleks käia naiste saunas.
Minu essee ülejäänud osa on juba vabamas vormis provisoorne arutelu naistesauna näitel. Lugeja võib ise välja mõelda mõne teise näite või teha minu näitest teistsuguseid järeldusi.
2. Mõtteline eksperiment naistesaunaga
Võrdõiguslikkuse põhimõttest ei järeldu, et meeste inimõiguseks oleks naiste vetsus käia. See on mõeldud vihjena. Et võrdõiguslikkuse põhimõttest ei järeldu, et samasoolistel on inimõigus omavahel abielluda; või kui see kuidagi järeldub, siis tuleks seda palju täpsemalt ja põhjalikumalt seletada, arvatavasti oleks vaja mingeid lisaeeldusi.
Ühtlasi on see ka üldisem filosoofiline probleem: mida võrdõiguslikkus (või rangem võrdsuse printsiip) üldse tähendavad ja mida nad arukal tõlgendamisel üldse tähendada saaksid?
Kui nad ütlevad, et see ei takista ju heterodel omavahel abiellumist, kui samasoolised omavahel abielluvad, siis võiks vastata, et see ju ei takista naistel enda pesemist, kui samas saunaruumis ka mehed ennast pesevad, ja tehniliselt võttes, oletuslikult, see ei takista ju naistel urineerimist, kui mehed nendega samas vetsus urineerivad. See, mida poliitikud praegu räägivad ja ajakirjanikud kirjutavad on tihti niivõrd absurdne, et tõstatab küsimuse, kas see on genotsiid, kui mehi naiste sauna ei lasta, kas see meenutab kuidagi Hitleri natside teguviisi.
Huviks ei ole siin mitte naiste saun, vaid naistesauna filosoofiline probleem. Ja ka naised ei ole siin vähimalgi määral huviks. Täpselt nõnda nagu mõned seksuaalvähemuste aktivistid räägivad meile, et nende huvi samasooliste omavahelise abielu vastu on tingitud puhtalt ja ainult inimõigustest, näiteks mitte olmeprobleemidest, mida saaks lahendada ka kooseluseadusega, ja neil ei ole mingit patoloogilist huvi pulmas heterode rituaale usurpeerida või heterodele muljet avaldada, samamoodi ei ole meil, meestel, kes me oleme nüüd sellisest argumentatsioonist ning selle õigsusest aru saanud, meil ei ole naiste sauna minnes mitte mingisugust muud huvi kui puhas huvi näidata, et me teostame oma inimõigusi ja ei lase ennast enam diskrimineerida, et kastisüsteem ja apartheidirežiim on lõppenud ja kui vaja, siis me peseme ennast ennem meeste saunas puhtaks ja läheme alles siis naiste sauna, andes kõigile sedasi tunnistust, et meil ei ole mingeid kõrvalisi eesmärke ja me teeme seda ja ainult seda, millele meil on õigus ja me teeme seda sellepärast ja ainult sellepärast, et meil on õigus, meie tegutsemise motiiviks on see, et meil on õigus sedasi toimida.
Sest miks peaks abielu institutsioon olema muudetav, aga õigus privaatsusele jääma puutumatuks?
See on mõtteline eksperiment saunaga. Ceteris paribus tingimustel, arvestades sugude metafüüsikat ja inimõiguste ontoloogiat. Lase sant lavale ja pärast hakka teda veel vihtlema ka. Vaat mis seitsme vennaga juhtus.
Seitse venda põletasid oma sauna maha ja olid sunnitud keset külma talve põgenema ning alasti läbi metsa kilomeetrite kaugusele naabri juurde jooksma. Soomes on talude vahemaad üsna suured.
Seksuaalvähemused nõuavad samasooliste omavaheliste abielude õigust. Teinekord puudub neil sallivus ja humaansus teiste inimeste pisikeste sallimatuste vastu. Kui nad lähevad omavahel abielluma, samasoolised, siis kui keegi peaks kasvõi midagi ütlema või kulmu kortsutama, kasvõi natukene, siis on see kohe „homofoobia” (halvustavas tähenduses), vihakõne ja püüdlus tagasi tuua neid aegu, kui homosid koonduslaagrisse saadeti või keemiliselt kastreeriti (näiteks Ühendkuningriigis peale teist maailmasõda).
Nüüd meie mõttelises saunaeksperimendis tähendab see seda, et kui need seitse venda lähevad naiste sauna, selleks et oma võrdõiguslikkust ja inimõiguseid realiseerida (ja ainult selleks), siis ükski naine ei tohi kiljatada või mingilgi moel märku anda, et see neile ei meeldi, sest see oleks kohe meestevastane vihakõne ja selle eesmärk oleks mehed ahju ajada.
Aga tõenäoliselt peksaksid naised need seitse venda saunast välja ja vennikesed peaksid käreda pakasega alasti kusagile sooja otsima liduma, sest riideid pole enam aega võtta – niivõrd intensiivseks muutuks meestevihkamine seal naistesaunas, kuhu seitse venda läksid oma inimõiguseid realiseerima.
"Nii läksid nad teele: alasti, seljas ainult takune särk, ja igaühel oma paun seljas ning püss õlal või käes. Nii läksid nad talvisele, öisele teele, põgenedes pakase eest, mis Põhjala rabasoodest nende kallale tormas."
- Aleksis Kivi, Seitse venda (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955), lk. 137 (VI peatükk).
Post Scriptum
Käesolev artikkel on minu kui filosoofia doktori enda hinnangul üks parimaid analüüse praktilisest filosoofiast, mida ma eales olen kirjutanud; selle teine osa omab ka mõningast kirjanduslikku hõngu.
Viited poliitikutele, erakondadele, Euroopa Liidu institutsioonidele, ajaleheartiklitele, jne on ära jäetud vältimaks otsest konflikti ja hõlbustamaks lugemisel mõtte jälgimist. Viited filosoofidele ja nende tekstidele on välja jäetud, hõlbustamaks lugemist. Ma ei ehi ennast võõra autoriteediga. Professionaalid saavad niigi aru, millele vihjatud on. Filosoofia koolkondi ja printsiipe on siiski mainitud, näiteks terminit “klassikaline liberalism”, sest see osutus otstarbekaks.
Sirp, millele oma esse avaldamiseks saatsin, lihtsalt ei vastanud mulle.
Küllap nad ei hinda mitte filosoofilise mõtte loogilist selgust, vaid lähtuvad sellest, et argumendi tulemused pole mõnede arvates sobivad.
Kui tulemused on ideoloogiliselt sobivad, siis halb loogika ei loe, kui see on risustatud hulga irrelevantsete kirjandusviidetega jätmaks väliselt akadeemilise mulje ning kui autor on prominentne või tema töökoht autoriteetne. Olen märganud, et just säärased artiklid seal mõnikord ilmuvad (kuigi need pole minu kirjutatud).
Ma olen ikka valmis oma seisukohti muutma, kui keegi esitab minu argumentide vastu loogiliselt tugeva kriitika. Seni pole seda juhtunud. Käesolevale esseele sarnastel teemadel olen näiteks Redditi alamredditis r/Eesti saanud 9/10 vastuseid stiilis argumentum ad hominem, jne.
Lõpuks õnnestus mul oma essee avaldada konservatiivide väljaandes Uued uudised:
Kuidas seitse venda naistesaunas käisid ehk mil moel põhjendada õigust samasooliste abieludeks?
Ent minu esse on “konservatiivne” ainult arutluse tulemuste osas ja sedagi vaid teatavas hetkekontekstis. Nimelt ei lähtu minu argumendid deontoloogilistest käskudest ja keeldudest (sellest on eksplitsiitselt loobutud kohe artikli alguses), samuti mitte konservatiivsetest hoiakutest, vaid need lähtuvad klassikalisest liberalismist. Kui Eestis oleks samasooliste omavahelised seksuaalvahekorrad keelatud (nagu see oli sovetiajal), siis oleks minu essee nõudnud selliste suhete legaliseerimist.
Ent nii nagu oli sovetiajal, on ka praegu: maksumaksja raha eest üleval peetavad riiklikud väljaanded ja kultuuriväljaanded isegi ei ürita olla neutraalsed ning objektiivsed - selle asemel promovad nad teatud kindlat ideoloogiat ja tõeline filosoofia jõuab nende lehekülgedele haruharva. Sama saab kahjuks öelda ka Eesti peavoolumeedia kohta, mis objektiivsust ja neutraalsust ainult deklareerib, süstemaatiliselt tsenseerides fakte ning arvamusi, mis teatud ideoloogiasse ei sobi.
0 notes
Text
Hando Runnel
Vaidlus
Kes lollidega vaidleb,
on ise sama loll,
kes tarkadega vaidleb,
on veelgi lollim loll,
seepärast annab alla,
kes kõige vähem loll
ja selle pärast võitjaks
jääb kõige lollim loll.
Allikas: Luulekogu “Oli kevad, oli suvi” (1992)
0 notes
Text
Copyleft
Copyleft näol on siis tegemist tarkvaralitsentsi nõudega tehtud muudatuste edasikandmiseks samade litsentsitingimustega - ehk et vaba tarkvara (BSD tingimustel näiteks) osas tehtud muudatus kas peab olema samade litsentsitingimustega (GPL) või siis see on vaba valik (BSD).
Eks see vaidlus on nüüd osaliselt jälle seotud viisiga kuidas tarkvarast raha teenitakse - on arusaadav, et teatud Linuxi komponente kasutanud programmeerija kes lõi kihvti lahenduse võib mingitel tingimustel soovida oma loomingut kaitsta. Kuid teisest küljest on teenimisvõimaluste hulk ikkagi meeletult muutunud - vaadates kui paljude rakenduste väärtus tuleneb hoopis backendis olevast sünkroniseerimisest paljude seadmete vahel (a la Evernote) mitte niivõrd selle ühe allalaetava rakenduse enda väärtusest. Ehk et minu arvates ei ole väga mõtet isegi selles vaidluses suurt probleemi näha - kui tõesti tarkvara on GPL tingimustega siis on arendajal mõistlik sellega arvestada ning proovida oma looming monetiseerida mingil muul viisil kui vaid copyrighti peale tagudes ning allalaadimiste eest raha võttes.
Mis on reaalselt juhtunud Androidi/iOS rakendustepoodide ning Spotify taoliste teenuste mõjul - inimestel on tekkinud harjumus maksta hea teenuse ning ühekordsete ostude eest. Ning seda on võimalik kõikidel arendajatel ära kasutada - olenemata litsentsitingimustest. Kui litsentsitingimused takistavad oma loomingu kaitsmist koodi tasemel - paku siis klientidele mingit konkreetse koodiga mitteseotud väärtust (ja tasub mõista et enamik kasutajaid ei hakka linuxigurude tasandil mingit sourcecode-i kunagi ise näppima). Sama kaitstud litsentsi korral - kui su tarkvara ikka on kehv siis ei aita see kaitstus sind ka mitte kuidagi.
0 notes
Text
EKFL: Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) 2022. aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi võitja kategoorias „Säravaim kinnisvaratäht“ on Tehnika Ülikooli magister Iris Öpik
EKFL: Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) 2022. aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi võitja kategoorias „Säravaim kinnisvaratäht“ on Tehnika Ülikooli magister Iris Öpik
EKFLi poolt väljaantavate preemiate eesmärk on erialaliidu poolt innustada läbi tunnustuse üliõpilasi andma kinnisvaramajandussektorile uusi ideid ja rakendusi.
Üle 10 aasta saab konkursile esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö kategoorias „Säravaim kinnisvaratäht“ ja bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö kategoorias…
View On WordPress
#analüüs#arendus#Eesti#Eesti Kinnisvarafirmade Liit#EKFL#Erial#haldus#Iris Öpik#juriidika#kinnisvara#konsultatsioon#professionaal#sektor#Tallinn#tehnika#Tõnis Rüütel#turundus#uuring#vahendus#vaidlus
0 notes
Text
Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi tagastamine lepingu lõppedes. Osa I
Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi tagastamine lepingu lõppedes. Osa I
On üldteada, et lepingu lõppemisel, peab üürnik eluruumi koos tema kasutusse antud asjade ja võtmetega omanikule tagastama. Siinkohal ei hakka ma „puuküürnike” temaatikasse laskuma, kuna sellest on meedias palju juttu olnud. Räägin hoopis sellest, millises seisundis peab üürnik eluruumi omanikule tagastama.
Seaduse kohaselt peab üürnik eluruumi pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis…
View On WordPress
#eluruum#Evi Hindpere#hooldus#kinnisvara#Kinnisvarakool#konsultatsioon#leping#mõis#omanik#pere#seadus#USA#üür#üürileandja#üürileping#üürnik#vaidlus
0 notes
Text
Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürileandja võib lihtsalt üüri tõsta? Osa I
Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kas üürileandja võib lihtsalt üüri tõsta? Osa I
Kinnisvaraturg on pidevas muutumises. Ka hinnad võivad üleöö muutuda. Seega on täiesti arusaadav, et üürileandjal võib tekkida soov mõne aja tagant üüri tõsta. Kas see on lubatud?
Eelkõige sõltub üüri tõstmise võimalus sellest, kas üürileping on sõlmitud tähtajaga või tähtaega määramata. Nimelt, kui tegemist on tähtajatu üürilepinguga, siis saab üüri tõsta iga aasta möödumisel lepingu…
View On WordPress
#arendus#eluruum#Evi Hindpere#hinnad#kinnisvara#Kinnisvarakool#kinnisvaraturg#kommentaar#konsultatsioon#leping#mõis#pere#seadus#USA#üür#üürileandja#üürileping#üürnik#väärtus#vaidlus
0 notes
Text
HETA: Kaasomandis oleva kinnisasja jahinduslikuks kasutamiseks andmisest
HETA: Kaasomandis oleva kinnisasja jahinduslikuks kasutamiseks andmisest
Miks antud teema üldse on päevakajaline?
Eesti territoorium on jagatud jahipiirkondadeks (JahiS § 5) ning iga jahipiirkonna osas on väljastatud 2013. aastal selle kasutusõiguse luba (JahiS § 13 ja § 14). Jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib 10 aastat ning seega aastal 2023 saavad jahipiirkondade kasutuslubade kehtivused läbi, juhul kui neid ei pikendata Keskkonnaameti poolt. Jahipiirkonna…
View On WordPress
#Eesti#kaasomand#kasutusluba#kinnisasi#kinnistu#kinnistusraamat#kohus#kokkulepe#leping#mõis#õigus#omanik#Riigikohus#territoorium#üür#üürileping#vaidlus
0 notes
Text
Merko Ehitus: Kohtusse pöördumine Salaspilsi lasteaia ehituslepingu vaidluses (Riia, Läti)
Merko Ehitus: Kohtusse pöördumine Salaspilsi lasteaia ehituslepingu vaidluses (Riia, Läti)
Pärast mitmeid katseid lahendada Salaspilsi lasteaia ehituslepingu tõlgendamisel tekkinud erimeelsused Salaspilsi maavalitsusega läbirääkimiste teel, on AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks pöördunud lahenduse leidmiseks majandusasjade kohtusse.
SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis pakub ehitusteenuseid üldehituse, tsiviilehituse ja elamuehituse valdkonnas.
View On WordPress
0 notes
Text
Riigikohus: talumistasu peab arvestama tee mõju kogu kinnistu väärtusele
Riigikohus: talumistasu peab arvestama tee mõju kogu kinnistu väärtusele
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas kolmapäeval, 1. juunil avaldatud lahendis, kuidas arvutatakse talumistasu maaomanikule, kelle kinnistu kaudu on rajatud juurdepääsutee, mis on vajalik mõnelt naaberkinnistult avalikult kasutatavale teele jõudmiseks. Muu hulgas tuleb tasu suuruse määramisel arvesse võtta ka tee rajamise mõju kinnistu kui terviku väärtusele ja kasutusvõimalustele.
Kohtus…
View On WordPress
#AKRON#hind#kinnistu#kohus#linn#Luhamaa#maa#maja#mõis#omanik#Peetri#põllumaa#Riigikohus#Tallinn#Tartu#Tartumaa#Urmas Volens#väärtus#vaidlus#Võru
0 notes
Text
Kaamos: Aprillis liitusid Kaamos Groupiga uus finantsjuht/juhatuse liige Peeter Aruvald ja juriidilise valdkonna juht Eliza Tüll
Kaamos: Aprillis liitusid Kaamos Groupiga uus finantsjuht/juhatuse liige Peeter Aruvald ja juriidilise valdkonna juht Eliza Tüll
Kaamos Groupi uueks finantsjuhiks ja juhatuse liikmaks saab Peeter Aruvald, juriidilise valdkonna juhi ametikohale asub Eliza Tüll. Mõlemad on pikaajalise kogemusega oma ala eksperdid.
„Mul on väga hea meel selle üle, et saan liituda Kaamose professionaalse ja ettevõtliku meeskonnaga ning anda oma panuse grupi kasvu ning eduloo jätkumisse“, ütles Kaamos Groupi finantsjuht Peeter Aruvald, kes on…
View On WordPress
#ärikinnisvara#Baltikum#Capital Mill#Eliza Tüll#Erial#Hepsor#Kaamos#Kaamos Group#kinnisvara#kvaliteet#Luminor#Peeter Aruvald#professionaal#regioon#sektor#tehing#väärtus#vaidlus
0 notes
Text
Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Osa I
Mida teha, kui üürnik jääb võlgu? Osa I
Elus tuleb ikka ette olukordi, kus mõned arved jäävad tasumata. Seda kas hooletusest, raha puudusest või pahatahtlikult. Mida siis teha?
Üürilepingut sõlmides võtab üürnik kohustuse tasuda üüri ja teisi asja kasutamisega seotud makse kogu üürilepingu kehtivuse aja jooksul. Üürniku toimetulekuraskused ei vabasta teda tasu maksmise kohustusest ja üürileandja ei ole sotsiaalabi pakkuja. Samuti ei…
View On WordPress
#arendus#Eesti#eluruum#Evi Hindpere#hoone#kohus#kommentaar#leping#linn#õigus#piirangud#seadus#tagatis#Tallinn#üür#üürileandja#üürileping#üürnik#vaidlus#võlg
0 notes
Last Seen Blogs
strugglinglawstudentsblog
Unhinged Law Student 😘
fsahjkhf
无标题
random-witcher
A Friend Of Humanity
tubbytoons
TUBBY TOONS
misdirect45
Untitled