Tänulikkuse alahinnatud võlu
Ma teadsin kohe, et esimene teema, millest tahan kirjutada, on tänulikkus. See on nii mõnus topic, millest alustada. Ma arvan, et see on ka üks põhilisi samme, millest ise väga ammu alustasin, et enda elus muudatusi teha. Jagan teiega, millist rolli tänulikkus minu elus on mänginud, miks see minu jaoks nii väärtuslik on ja kuidas ma seda igapäevaselt enda ellu olen kaasanud.
Minult küsitakse väga tihti, et kuidas ma kogu aeg nii elurõõmus olen. Ausalt öeldes, ma arvan, et olen õppinud elu väärtustama. Nagu päris ausalt, iga väiksema detaili ja peensuseni välja. Minu jaoks ei ole väga mitte midagi sellist, mis oleks iseenesestmõistetav. ,,Appreciate everything, expect nothing’’- hea mõte, mida meeles pidada. Haakida ennast lahti kõikidest ootustest elu suhtes. Ootustest loobumine annab nii hea vabaduse. Väärtustada kõike ja! panustada omaltpoolt alati enda elusse maksimum.
Üks väga suur roll eluliselt sellisesse puntki jõudmiseks on minu jaoks olnud just tänulikkusel. Ma arvan, et esimene kord, kui ma tänulikkuse rakendamise olulisusest kuulsin, oli umbes 13/14- aastaselt. Seejärel alustasin esmakordselt ka tänulikkuse päeviku pidamisega. Hakkasin iga hommik ja õhtu üles kirjutama, mille eest tänulik olen ja mis täna hästi läks. Oluline oli kirja saada vähemalt 3 asja. Mäletan, et alguses see ei tulnud kohe kuigi loomulikult, kuna ma ei olnud sellega varem teadlikult tegelenud. Mõned kuud tänulikkust teadlikult praktiseerides tundsin juba mingeid muutusi nii endas kui ka enda mõttemaailmas. Olin palju rahulikum, paremas tujus ja tasakaalukam. Tollel ajal ma ei saanud nendest seostest veel täpselt aru, aga tundus, et kui toimib, siis järelikult teen õiget asja. Nüüd aastaid hiljem võin öelda, et ei möödu mitte ühtegi päeva, kus ma ei võta seda hetke, et lihtsalt olla tänutundes. Miks siis tänutunne nõnda kullakarva minu jaoks on?
Oke, lemme tell u!
Üks hetk viis elu mind kokku sellise imelise naisega nagu Marlen Annabel Kubri. Tema põhimõtteliselt koksas mulle ‘’panniga’’ vastu pead ja tegi mulle puust ja punaseks selgeks väga-väga palju olulist elu toimimise kohta. Üks paljudest oli arusaamine, et see, millele ma suunan oma tähelepanu ehk energia, see kasvab. See funktsioon töötab nii solid kindlalt nagu korrutustabel. Seega, mida rohkem ma suunan oma tähelepanu nendele asjadele, mille eest olen tänulik, seda rohkem on mul kõike seda, mille eest tänulik olla. Tegelikult on tänulikkus minu jaoks saanud ka üheks võimaluseks ennast korraks probleemidest ‘’välja lülitada’’. Ma ei saa oma tähelepanu samaaegselt mitme asja vahel jagada. Ma ei saa mõelda probleemidele ja sellele, mille eest olen tänulik, samaaegselt. Ma pean tegema valiku, kuhu enda tähelepanu tegelikult suunata soovin. Kuhu ma seda suunata valin?
Ma ei taha mitte ühtegi päeva lõpetada teadmisega, et ma ei võtnud seda aega, et väärtustada kõike, mis mul on. Sest me tegelikult keegi ei tea, kui kauaks meil see kõik kättesaadav on. Usun, et hetkeolukorras on paljud hakanud rohkem väärtustama elu ning seda, mis on elul pakkuda. Kosutavast unest, heast toidust, puhtast õhust ja päiksekiirtest kuni kallite sõprade, lähedastega veedetud kvaliteetaja ning ühiste naerupisarateni välja. Ja see on ütlemata tore, kui inimeste nägemus selles vallas muutub. Aga miks see ei võiks kogu aeg nii olla? Miks me ei võiks iga päev seda kõike väärtustada, märgata ning hinnata elu võlu?
Ma teadvustan endale absoluutselt IGAL hommikul, et see päev, mis täna tuleb, ma ei saa seda mitte kunagi tagasi.
Mitte kunagi.
I really let that sink in. See on selline hea ja armastav slap in the face iseendale igal hommikul. Karastab ja äratab üles. Seega, mis ma tahan selle päevaga siis teha. Mida ma sellest päevast endaga kaasa tahan võtta? Millele ma selles päevas tähelepanu suunan? Mida ma valin märgata? Mida ma tegelikult tahan inimestele öelda? Kui ma tean, et tänane päev on hetkel kõik, mis mul on, siis- milline inimene ma tahan tegelikult olla? Need mõtted likvideerivad juba eos kõik ebaolulise ära. Ebaolulisus lihtsalt kukub ise päevast välja. Jääb püsima vaid see, mis on päriselt oluline. Jäävad ära mingid mõttetud konfliktid ja vaidlused, sest see ei ole see, kuidas ma tahaks enda päeva tegelikult veeta või mis ma sooviks, et mu päev endas sisaldaks. See on teadlik valik igaühe jaoks, millega ta enda päeva täidab ja millele ta enda päevas ruumi (juurde) tekitab. Ma leian, et meie iga päev võiks sisaldada võimalikult palju seda, mis tegelikult meile endale oluline on. Fakt on see, et aega ei saa kunagi juurde osta, ka ühegi kullamäe eest mitte. Kui me vaataks elu nagu ühte suurt puslet, siis iga päev meie elust on nagu üks pusletükk sellest. See, milliseks kujuneb meie üks pusletükk, muudab lõppkokkuvõttes ka suurt pilti- kogu meie elu.
Tänulikkus aitab mul hetke kohale tulla, oma elu mitte maha magada. Ma tõesti ei taha minna magama selle tundega, et ‘’ tegelikult ma tahtsin teha seda, tegelikult ma tahtsin öelda seda, miks ma seda ei teinud’’. Iga kord, kui ma silmad sulen, ma tegelikult ei tea, kas mul on hommikul kõik need võimalused, mis mul olid olemas täna. Ma ei taha, et mul jääks midagi kripeldama, mitte ühestki päevast, mis ma elan. Mul käib väga tihti minevik nagu film silme eest läbi. Ma mõtlen, et wow- kui palju ägedaid asju on juhtunud, millised lahedad inimesed mu elus ikka on ja milliseid mälestusi me oleme koos loonud. See kõik on väga dope! Ja kui ma vaatan neid mälestusi nagu elu tagavaatepeeglist, siis on nii palju hetki, kus ma tunnen, et oleksin võinud seda kõike palju rohkem hinnata, palju rohkem välja näidata ja öelda, kui palju see tegelikult mulle tähendas ja kuiiiiiiiii tänulik ma olen kõige selle eest. But u know guyz, me ei saa kahjuks tagasi minna nendesse hetkedesse või ‘’relive that moment’’ nupule vajutada. Seega, mis te arvate, kui palju ägedam oleks seda kõike tõeliselt kogeda hetkes, kohe esimesel korral. Ja tänulikkus on selleks üks parimaid viise. Seega armsad, võtke aega selleks, et väärtustada seda, mis on. Teadvustage endale, et te ei saa mitte kunagi tagasi tulla sellesse hetke, mis on praegu. See hetk, kus me elame praegu, ongi parim hetk elamiseks.
Päris imelik oli endale üks hetk teadvustada, et kõik, mis on, ongi praegu. Et tulevikku pole olemas, sest samal ajal, kui sammun tuleviku poole, jõuan ikkagi otsapidi olevikku välja. Ma arvan, et tegelikult keegi ei taha elada igavesti homses, ülehomses, järgmises aastas või kusagil veel kaugemal ajapiiril. Kui elataks löpuni ainult tulevikus, jääks elu elamata. See on konkreetselt enda elu edasilükkamine. Ma ei tea, miks ma peaksin seda tegema. Miks üldse keegi peaks seda tegema? Leian, et kõigil on alati valik, kuidas me seda elu elada soovime. Kas hindame kõike elu poolt pakutavat või laseme selle endast lihtsalt mööda. Vegeteerime ja ootame seda igavest homset, mis kunagi tegelikult kätte ei jõua, sest kõikidest homsetest saab täna. Samas, mitte kunagi ei tea, kaua ka see homne meid päriselt öökardina taga ootamas on. Pole kunagi teada, mitu võimalust ‘’eluvarnast’’ veel võtta on.
Straight. Facts.Right.Here.
Kuidas ma tänutunnet aktiveerin? Ma ei jõua iga päev selleni samal viisil. Mõni hommik kirjutan enda tänulikkuse nimekirja välja. Teine päev loetlen selle endale hoopis ette ühistranspordis, kooli kõndides, trenni joostes, looduses jalutades või muusikat kuulates. No konkreetselt igalpool, kus vähegi võimalik. Oluline on lihtsalt võtta see aeg oma päevast. See on koht, kus võiks minu meelest olla väga loominguline ja leida just see, mis kellelegi kõige paremini sobib. Viimasel ajal meeldib mulle seda kõige rohkem teha interaktiivselt. Minna loodusesse ja laduda endale mõttes ette kõik oma tänulikkuse listi komponendid. Mõelda, KUI palju mul ikka on kõike seda, mille eest öelda:,, Aitäh!’’. Hea muusika, looduskeskkond, ilus päikeseloojang, mõnnad vibed ja tänulikkus- mm naizz! Muusika on minu jaoks väga suur stiimul ning looduskeskkonnas tunnen end alati hästi, seega see combo töötab minu puhul ülihästi. Saan tänutunde nõnda päris kiirelt kätte ja põhimõtteliselt ulbin selles kogu oma trajektoori läbides. Tavaliselt on see just see hetk, kus ka filmilint minevikust või pilguheit tulevikuvisiooni iseenesest käima läheb. Näen väga palju lahedaid mälestusi, kalleid inimesi, unustamatuid koosveedetud hetki ning ka kõike seda, mis võiks veel mind ees oodata- mis ma tahaksin enda elus juhtumas näha ja kui tänulik ma oleksin, kui see kõik selliselt ka realiseeruks. Kohati tekib selles protsessis nagu ajas rändamise tunne. Mõtlen, et no WOW- what a ride! See kõik tekitab minus lihtsalt nii hea ja mõnusa tunde. Tulen alati tagasi nagu puhta lehena, justkui oleks reaalsusest korraks välja astunud. Lõppkokkuvõttes polegi vist väga vahet, kuidas see tänutunne kinni püüda õnnestub. See nagunii töötab igati inimese kasuks.
Miks ma teen seda just enne magamaminekut? Mulle meeldib tänutundes uinuda, sest siis ma ärkan uuel hommikul sellesama mõnusa tundega. Hea on tänutunne endaga ka järgmisse päeva kaasa võtta. Uus päev on alles alanud, päike alles tõusmas, aga hea tunne juba köige suhtes, mis täna juhtub, on aktiivses olekus. See on hea viis, kuidas uuele päevale vastu minna.
Lisaksin siia veel ühe mõtte. Kohati näib, et tänulikkus tundub mõnede jaoks olevat justkui üks osa suhkrumanna mõtteviisiga lillelaste ‘’rituaalidest’’. No tegelikult, kui uurida, millised on maailma edukaimate inimeste harjumused, siis peaaegu alati on seal koht ka tänulikkusel (Jah, tänulikkus on samamoodi üks potentsiaalne harjumus). Võib-olla see fakt muudab kellegi perspektiivi. Tsiteeriksin siinkohal ka üht maailma tipp-coachi Tony Robbinsit: ,, Gratitude is the antidote to the things that mess us up. You can’t be fearful and grateful simultaneously. So, gratitude is the solution to both anger and fear, and instead of just acting grateful, I think of specific situations that I am grateful for, little ones and big ones. I do it every single day and I step into those moments and I feel the gratitude and the aliveness’’. Ühesõnaga, tänulikkus on Tony sõnul vastumürgiks kõigele sellele, mis meie elu sussi-vussi ajab. Inimene ei saa olla samaaegselt tänulik ja vihane, tänulik ja hirmul. Seega, kui mind uskuda ei taha, siis ehk Tony Robbins’i ikka.
Võiksin siia välja tuua väga palju teaduslikku informatsiooni tänulikkuse kohta, ent kuna seda kõike on praeguseks hetkeks lihtsalt nii suur posu, ei hakka ma sellel eraldi peatuma. Jätan kõikidele huvilistele selle avastamisrõõmu alles ning jagan pigem enda mõtteid ning arusaamu. Lihtsalt põgusalt: põhiline info, mida iseendaga olen kaasa võtnud, on see, et tänulikkus on ajutoit. Näiteks on kindlaks tehtud tänulikkuse seos dopamiini ehk virgatsainega, millel on palju funktsioone. Sealhulgas seostub ta motivatsiooni, naudingute, une ja tähelepanuga. Sellest tulenevalt on leitud paljude uuringute käigus seoseid tänulikkuse ning hea une, madalama stressitaseme, motivatsiooni tõusu ning üleüldise rahulolu vahel. Ainuke asi, mis vist veel leitud ei ole, on tänulikkuse halb mõju inimesele. Ilmselt seda siis lihtsalt polegi. Seega, tõenäosus tänulikkusega pange panna tundub üsna ebatõenäoline olevat.
Kui ma nüüd täiesti aus olen, siis teaduslikud uuringud on üks, aga isiklik kogemus on hoopis midagi muud. Kui ma juba tean, et teatud asjad minu puhul toimivad, siis mul ei ole kindlat vajadust leida mingit teaduslikku tõestust, et ‘’ jah, see peabki nii toimima’’. Ma arvan, et igaühe jaoks toimivad ja töötavad erinevad valikud nagunii. Main thing is: leia see, mis sinu puhul toimib and u do u!
Nüüd kõigile nendele, kes ei ole parasjagu väga heas kohas iseendaga või eluga üleüldisemalt. Tänulikkus on ka üks parimaid samme, millest alustada, kui tunned, et oled täiega trapped ja omadega kinni kiilunud. Kui tundub, et elulabürint lihtsalt ei lahene ja väljapääsu silti ka üles veel ei leia, siis tänulikkus on üks lihtsamaid ent efektiivsemaid viise, kuidas ennast ise aidata. Soovitan iga hommik ja õhtu üles kirjutama hakata kõiki tänulikkuseallikaid. Üks hea viis on näiteks alustada 5 minute journal’i pidamist. Oma päevast tuleks võtta ainult mõned minutid, et vastata paarile lihtsale küsimusele. Kõik saab alguse väikestest sammudest. Peaasi, et need on tehtud õiges suunas.
Lisan siia lingi ka: https://www.intelligentchange.com/blogs/news/the-five-minute-journal-questions
Ma olen aru saanud, et inimesed on suutelised nägema ning mõistma elus vaid seda, mis vastab nende teadlikkuse tasemele. Mida rohkem endaga tööd teha, seda rohkem muutub see, mida maailmas märkama hakkame. Kui küsime enda käest regulaarselt: ,,Mille eest ma tänulik saan olla?’’, siis ei ole väga varianti, et me ei hakka aina rohkem märkama kõike seda, mille eest öelda:,, Aitäh!’’
Elu saab nii kiiresti otsa. Ja see on päris hirmutav, millise kiirusega kõik siin maailmas meist mööda vuhiseb. Seega ma leian, et üks parimaid valikuid, mida teha võiks, on otsustada hakata seda kõike nautima ja väärtustama to the MAX!
Enjoy the ride!
Oh! And there is one more thing.
Tänulikkus on tasuta.
Myäu! ♡
Mya
2 notes
·
View notes
Friday Releases for August 14
Friday is the busiest day of the week for new releases, so we've decided to collect them all in one place. Friday Releases for August 14 include The SpongeBob Movie: Sponge on the Run, Project Power, Spree, and more.
The SpongeBob Movie: Sponge on the Run
The SpongeBob Movie: Sponge on the Run, the new movie from Tim Hill, is out today.
After SpongeBob’s beloved pet snail Gary is snail-napped, he and Patrick embark on an epic adventure to The Lost City of Atlantic City to bring Gary home. As they navigate the delights and dangers on this perilous and hilarious rescue mission, SpongeBob and his pals prove there’s nothing stronger than the power of friendship.
The Secret Garden
The Secret Garden, the new movie from Marc Munden, is out today.
THE SECRET GARDEN starring Colin Firth, Julie Walters and Dixie Egerickx is a new take on the beloved classic novel of the same name written by Frances Hodgson Burnett. Set in England during a new time period in 1947, the film follows a young orphan girl who, after being sent to live with her uncle, discovers a magical garden on the grounds of his estate.
The Silencing
The Silencing, the new movie from Robin Pront, is out today.
A reformed hunter (Nikolaj Coster-Waldau) and a sheriff (Annabelle Wallis) are caught in a deadly game of cat and mouse when they set out to track a killer who may have kidnapped the hunter’s daughter five years ago.
Project Power
Project Power, the new movie from Henry Joost and Ariel Schulman, is out today.
What would you risk for five minutes of pure power?
On the streets of New Orleans, word begins to spread about a mysterious new pill that unlocks superpowers unique to each user. The catch: You don’t know what will happen until you take it. While some develop bulletproof skin, invisibility, and super strength, others exhibit a deadlier reaction. But when the pill escalates crime within the city to dangerous levels, a local cop (Joseph Gordon-Levitt) teams with a teenage dealer (Dominique Fishback) and a former soldier fueled by a secret vendetta (Jamie Foxx) to fight power with power and risk taking the pill in order to track down and stop the group responsible for creating it.
Sputnik
Sputnik, the new movie from Egor Abramenko, is out today.
Due to her controversial methods, young doctor Tatiana Yurievna (Oksana Akinshina) is on the precipice of losing her medical license. Her career may not be over, though. After she’s recruited by the military, Tatiana is brought to a secure science research facility to assess a very special case, that of Konstantin Sergeyevich (Pyotr Fyodorov), a cosmonaut who survived a mysterious space accident and has returned to Earth with a unique condition: there’s something living inside of him that only shows itself late at night. The military has nefarious plans for it. Tatiana wants to stop it from killing Konstantin. And the creature itself thrives on destruction.
Spree
Spree, the new movie from Eugene Kotlyarenko, is out today.
Meet Kurt from @kurtsworld96. He’s about to take you on the ride of your life! Tune in and buckle up for a satirical horror film that takes down Influencer culture, social media madness and our violent society!
Ted Lasso
Ted Lasso, the new TV series from Brendan Hunt, Joe Kelly, Bill Lawrence, and Jason Sudeikis, is out today.
Jason Sudeikis plays Ted Lasso, a small-time college football coach from Kansas hired to coach a professional soccer team in England, despite having no experience coaching soccer.
Dreamscaper
Dreamscaper, the new game from Afterburner Studios, is out today.
A surreal, roguelite inspired ARPG with modernized hack'n'slash combat about lucid dreaming. Warp the dreamscape around you to battle a nightmarish depression that lives in a young woman’s subconscious. DREAM. DIE. WAKE. REPEAT.
Show Pony
Show Pony, the new EP from Orville Peck, is out today.
0 notes
Afstudeerprojecten van kunstacademies in heel Nederland waren te zien in de AcademieGalerie in Utrecht. De enorme verschillen en creativiteit in de presentatie en uitwerking vond ik erg inspirerend. Wat mij vooral opviel was het ontbreken van het geven van informatie. Op enkele projecten na werd er nauwelijks tot niets verteld over het werk. Dat kon versterkend werken, maar was vooral verwarrend.
In One Act Play presenteren Annabelle Binnerts – vorig jaar afgestudeerd bij Beeld en Taal aan Gerrit Rietveld Academie – en Caz Egelie – kersvers alumnus HKU Beeldende Kunst – een door hen samengestelde selectie van werk van afstudeerders van kunstacademies in heel Nederland. Een tentoonstelling met een best of graduates-karakter dus, maar met als belangrijk verschil dat het in One Act Play om een show gaat waarin het getoonde werk geen één op één versie is van wat tijdens de afstudeerexpositie te zien was, maar gedeeltelijk en als onderdeel van een groter geheel gepresenteerd wordt.
De 23 kunstenaars worden uitgenodigd om een specifiek element uit hun afstudeeroeuvre te laten zien, en maken op die manier kennis met het fenomeen van de gecureerde groepsexpositie. Daarnaast worden de deelnemers betrokken bij de inrichting van de tentoonstelling, om zo in samenwerking met de samenstellers tot verrassende nieuwe combinaties van werk te komen. Aan enkele kunstenaars zal worden gevraagd om een nieuw werk te maken in de vorm van een performance. Deze performances zullen te zien zijn op de opening van One Act Play en tijdens het Utrecht Uitfeest op 15 september.
AKI Enschede : Karin Hansmann | AKV / ST. JOOST Den Bosch : Malou Engbers, Linde de Greeff, Anna Spiliotopoulou | ARTEZ Arnhem : Romar de Bonte, Evita Bouwmeester, Hanneke Klaver, Mirthe de Leeuw, Ruben Planting | GERRIT RIETVELD ACADEMIE Amsterdam : Elina Birkehag, Lieselot Elzinga, Ida Brottmann Hansen, Galatée Martin | HKU Utrecht : Sandra Heemskerk, Tjobo Kho, Fadenka van der Sloot, Joost Termeer, Gert Wessels | KABK Den Haag : Jette Dalsgaard, Daniël Siegersma | MAFAD Maastricht : Sara Bachour | ACADEMIE MINERVA Groningen : Eva Cremers, Rueben Millenaar
https://ag.hku.nl/tentoonstelling/one-act-play/
0 notes