#arvane vi | Explore Tumblr Posts and Blogs

fortunetellersdilettante · 4 years

Text

mi sentu sempri Pensu à Angelique e so mamme voce sopra à mè E i balle in u muru induve si hè silenziatu È nantu à un millesimu colinu, pensu à Albertine Quì in i so ochji ciò chì ùn vecu micca cù u mo propriu Rwanda avà ch'e aghju vistu, sò rispunsabilità A fede senza atti hè morta avà chì vi aghju tinutu in i mo braccia, ùn possu lasciare andà finu à tè Sò in un pianu annantu à un mare distante Ma ti portu in mè è a polvera annantu, a polvera annantu, a polvera nantu à i mo pedi Rwanda avà ch'e aghju vistu, sò rispunsabilità A fede senza atti hè morta avà chì vi aghju tinutu in i mo braccia, ùn possu lasciare andà finu à tè Diciaraghju à u mondu, li diceraghju induve sò statu Manteraghju a mo parolla Li diceraghju à Albertine avà ch'e aghju vistu, sò rispunsabilità A fede senza atti hè morta avà chì vi aghju tinutu in i mo braccia, ùn possu lasciare andà finu à tè Sò nantu à un palcuscenicu, mille occhi nantu à mè Li diceraghju, Albertinesjedim mirno Mislim na Angelique njezine majke glasaju preko mene I meci u zidu gdje je zašutio A na tisućitom brdu mislim na Albertine tamo u njenim očima ono što ja ne vidim sa svojim Ruanda sad kad sam vidio, odgovoran sam Vjera bez djela je mrtva Sad kad sam te držao u svojim rukama, ne mogu te pustiti dok ne budeš U avionu sam preko dalekog mora Ali nosim te u sebi i prašine, prašine, prašine na mojim nogama Ruanda sad kad sam vidio, odgovoran sam Vjera bez djela je mrtva Sad kad sam te držao u svojim rukama, ne mogu te pustiti dok ne budeš Reći ću svijetu, reći ću im gdje sam bio Zadržat ću svoju riječ Reći ću im Albertine sad kad sam vidio, odgovoran sam Vjera bez djela je mrtva Sad kad sam te držao u svojim rukama, ne mogu te pustiti dok ne budeš Na pozornici sam, tisuću očiju na mene Reći ću im, Albertinesidder stille Jeg tænker på Angelique hendes mødre stemmer over mig Og kuglerne i væggen, hvor det blev stille Og på en tusinde bakke tænker jeg på Albertine der i hendes øjne, hvad jeg ikke ser med mine egne Rwanda nu, hvor jeg har set, er jeg ansvarlig Tro uden gerninger er død nu hvor jeg har holdt dig i mine egne arme, kan jeg ikke give slip, før du er Jeg er på et fly over et fjernt hav Men jeg bærer dig i mig og støvet på, støvet på, støvet på mine fødder Rwanda nu, hvor jeg har set, er jeg ansvarlig Tro uden gerninger er død nu hvor jeg har holdt dig i mine egne arme, kan jeg ikke give slip, før du er Jeg vil fortælle verden, jeg vil fortælle dem, hvor jeg har været Jeg vil holde mit ord Jeg vil fortælle dem Albertine nu, hvor jeg har set, er jeg ansvarlig Tro uden gerninger er død nu hvor jeg har holdt dig i mine egne arme, kan jeg ikke give slip, før du er Jeg er på scenen, tusind øjne på mig Jeg siger dem, Albertinezit stil Ik denk aan Angelique haar moeders stem over mij En de kogels in de muur waar het stil werd En op een duizendste heuvel denk ik aan Albertine daar in haar ogen wat ik niet met mijn eigen ogen zie Rwanda nu ik het gezien heb, ben ik verantwoordelijk Geloof zonder daden is dood nu ik je in mijn eigen armen heb gehouden, kan ik niet meer loslaten totdat je er bent Ik zit in een vliegtuig over een verre zee Maar ik draag je in me en het stof aan, het stof aan, het stof op mijn voeten Rwanda nu ik het gezien heb, ben ik verantwoordelijk Geloof zonder daden is dood nu ik je in mijn eigen armen heb gehouden, kan ik niet meer loslaten totdat je er bent Ik zal de wereld vertellen, ik zal ze vertellen waar ik ben geweest Ik zal mijn woord houden Ik zal ze Albertine vertellen nu ik het gezien heb, ben ik verantwoordelijk Geloof zonder daden is dood nu ik je in mijn eigen armen heb gehouden, kan ik niet meer loslaten totdat je er bent Ik sta op een podium, duizend ogen op mij gericht Ik zal het ze vertellen, Albertinemi sidas kvieta Mi pensas pri Angelique ŝiaj patrinoj voĉas super mi Kaj la kugloj en la muro, kie ĝi silentis Kaj sur mila monteto, mi pensas pri Albertine tie en ŝiaj okuloj tio, kion mi mem ne vidas Ruando nun mi vidis, mi estas respondeca Kredo sen faroj mortis nun, ke mi tenis vin en miaj propraj brakoj, mi ne povas lasi iri ĝis vi Mi estas sur ebeno trans malproksima maro Sed mi portas vin en mi kaj la polvo sur, la polvo sur, la polvo sur miaj piedoj Ruando nun mi vidis, mi estas respondeca Kredo sen faroj mortis nun, ke mi tenis vin en miaj propraj brakoj, mi ne povas lasi iri ĝis vi Mi diros al la mondo, mi diros al ili kie mi estis Mi konservos mian vorton Mi rakontos al ili Albertine nun mi vidis, mi estas respondeca Kredo sen faroj mortis nun, ke mi tenis vin en miaj propraj brakoj, mi ne povas lasi iri ĝis vi Mi estas sur scenejo, mil okuloj rigardas min Mi diros al ili, Albertineistun paigal Ma arvan Angelique'ist tema emad hääletavad minu üle Ja kuulid seinas, kus see vaikis Ja tuhande künkal mõtlen Albertine'ile seal tema silmis on see, mida ma enda omadega ei näe Rwanda nüüd, kui ma olen seda näinud, vastutan mina Usk ilma tegudeta on surnud Nüüd, kui ma olen teid enda käes hoidnud, ei saa ma enne lahti lasta, kui olete Olen lennukis üle kauge mere Kuid ma kannan sind minus ja tolm peal, tolm peal, tolm jalgadel Rwanda nüüd, kui ma olen seda näinud, vastutan mina Usk ilma tegudeta on surnud Nüüd, kui ma olen teid enda käes hoidnud, ei saa ma enne lahti lasta, kui olete Ma ütlen maailmale, ma ütlen neile, kus ma olen olnud Ma hoian oma sõna Ma ütlen neile Albertine nüüd, kui ma olen seda näinud, vastutan mina Usk ilma tegudeta on surnud Nüüd, kui ma olen teid enda käes hoidnud, ei saa ma enne lahti lasta, kui olete Olen laval, tuhat silma on mul Ma ütlen neile, Albertine Ma ütlen neile, Albertineako ay nakaupo pa rin Iniisip ko si Angelique tinig ako ng kanyang mga ina At ang mga bala sa dingding kung saan ito natahimik At sa isang libong burol, naiisip ko si Albertine doon sa kanyang mga mata kung ano ang hindi ko nakikita sa aking sarili Rwanda ngayon na nakita ko, responsable ako Ang pananampalataya na walang gawa ay patay ngayon na hinawakan kita sa aking sariling mga bisig, hindi ko mapapalaya hanggang sa ikaw ay Nasa isang eroplano ako sa isang malayong dagat Ngunit dala kita sa akin at ang alikabok, ang alikabok sa, ang alikabok sa aking mga paa Rwanda ngayon na nakita ko, responsable ako Ang pananampalataya na walang gawa ay patay ngayon na hinawakan kita sa aking sariling mga bisig, hindi ko mapapalaya hanggang sa ikaw ay Sasabihin ko sa mundo, sasabihin ko sa kanila kung nasaan ako Itatago ko ang aking salita Sasabihin ko sa kanila si Albertine ngayon na nakita ko, responsable ako Ang pananampalataya na walang gawa ay patay ngayon na hinawakan kita sa aking sariling mga bisig, hindi ko mapapalaya hanggang sa ikaw ay Nasa isang entablado ako, isang libong mata ako Sasabihin ko sa kanila, Albertine Sasabihin ko sa kanila, Albertine

0 notes

minuaastarootsis · 5 years

Text

Kolme kuue emotsioonid

Tjena!

Ma olen Rootsis elanud kolm kuud? Jah! See aeg on möödunud meeletu kiirusega. Üritasin meenutada kõike, mis ma selle aja jooksul korda olen saatnud ja avastasin, et ma pole üldse palju postitusi kirjutanud. Mitte, et ma üllatunud olin, aga veits kurb oli ikka, kui ei mäletanud kõiki sündmusi, mis juhtunud on. Hoolimata eesti keele halvenemisest ning rohkedest kirjavigadest, otsustasin rohkem kirjutama hakata. Neist ei tule maailmaklassi kirjateosed (ilmselt ka mitte Kalle Viigi väärilised), aga vähemalt on mul hea tagasi vaadata. Mõned on soovinud postitusi ka inglise keeles (shout out Elias & Ben & Lisa & others) ning see võib kunagi juhtuda, eestlased ärge palju pahandage.

Just täna kolm kuud tagasi lendasin ma Rootsi poole. Tundub nagu ma oleks siin elanud terve elu, kuid samal ajal mäletan siia saabumist kui eilset. Otsustasin teha kolme kuu tunnete ja mõtete kokkuvõtte. Siit see tuleb!

Kõik YFUkad teavad joont, mis kirjeldab vahetusaasta jooksul kogetud tundeid läbi kuude. Minu oma algas üsna segaselt. Esimesed päevad Rootsis kuni kooli minekuni olin päris kurb, igatsesin Eestit, kuid samal ajal olin elevil uute seikluste üle. Ma ise ka ei teadnud, mida tundsin. Kõik oli segi kui puder ja kapsad. Kooli minekuga läks joon järjest rohkem üles poole. Ma ei igatsenud enam kordagi tagasi Eestisse. Isegi, kui minu õde sai endale kutsika, keda näen alles aasta pärast, ei heidutanud see mind. Muidugi tahaksin teda varem näha, aga ausalt mulle nii meeldib Rootsis.

Kätte on jõudnud november ja ma olen ikka sama rõõmus. Mu Eesti pere lausa vingub selle üle, et ma olen kogu aeg liiga rõõmus ning naeran liiga palju. Vahel olen ka ise mõelnud ja oodanud, millal mul koduigatsus tuleb. Olen sellest rääkinud ka teiste vahetusõpilastega. Ma olin enne vahetusaastat juba koduigatsusega arvestanud ning olin 100% kindel, et mingi hetk see mind tabab. Praegu arvan, et seda ei tulegi. Rohkem kardan ma tagasiminekut ja seal tekkivat masendust. Üritan mitte liiga palju ette mõelda ja karta, aga paratamatult käib see mõte peast läbi. Kuidas elada ilma Rootsist saadud sõprade ja maxi halloumi burgerita?!

Vi ses xx

#yfu #rootsi #vahetusaasta #eesti

0 notes